| 2021. aastal diagnoositi Eestis 8224 vähi esmasjuhtu
|
TAI hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi 2021. aastal 8224 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4084 ja naistel 4140. Meestel esines kõige sagedamini eesnäärme- ja kopsuvähki ning naha mittemelanoomi; naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2021. aastal 20 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega – kui alla 35-aastastel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 75-aastastel ja vanematel ligi 2300 vähijuhtu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (35%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel.
|
|
|
Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2021. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati andmeid alates 2007. aastast. Andmebaasist on kättesaadavad 1968.–2021. aasta esmasjuhtude arv paikme, soo ja vanusrühma järgi, samuti paikme, soo ja maakonna järgi ning vastavad haigestumuskordajad 100 000 inimese kohta. Täpsem teave vähiregistri kohta on leitav TAI kodulehel.
|
Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes jätkas tõusu
|
Avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2022. aastal 2,543 miljardit eurot, mis olid eelmise aastaga võrreldes 7,6% ehk 180 miljoni euro võrra suuremad. Leibkondade omaosalus suurenes 11% võrra küündides 23%-ni, kõige enam tõusid kulud hambaravile.
Kulude juurdekasv oli väiksem kui aasta varem, mil lisandus peaaegu 14% ehk 282 miljonit eurot.
Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2022. aastal 7,1%. Kahel eelneval aastal oli osatähtsus kõrgem – 7,6%. 2020. aasta tervishoiukulude osatähtsuse kiire tõusu põhjuseks oli nii SKP langus kui COVID-19 pandeemia alguse tervishoiukulude kiire kasv. 2022. a oli SKP juurdekasv kiirem kui tervishoiukuludel – 15,5.
|
|
Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimus suurenemine peaaegu kõikides jaotustes. Esile tõusevad ennetuse valdkonna teenused, kus vastupidiselt teistele oli kulutuste kahanemine kõige suurem. Immuniseerimise programmides, milles kajastusid COVID-19 vaktsineerimise kulud, oli vähenemine eelneva aastaga võrreldes 28 miljonit eurot.
|
Tervishoiukulude arvestuse 2022. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Seni saab riigiti võrrelda kuni 2021. aasta andmeid ja prognoosi alusel arvutatud näitajaid.
|
Ägedasse müokardiininfarkti haigestumine püsis samal tasemel
|
2022. aastal registreeriti 2607 ägedasse müokardiinfarkti (ÄMI) haigestumist, mis püsib varasemaga samal tasemel. Seejuures mehed haigestuvad naistega võrreldes sagedamini ja nooremalt.
Tuhande 15-aastase ja vanema mehe kohta haigestus 2,9 meest, sama vanuserühma naistest 1,6. Meeste keskmine vanus oli 67,7, naistel 77,5, noorim patsient oli 26-aastane, vanimad üle 100-aastased.
ÄMI haigestumus ja ravitulemus sõltuvad mitmetest mõjuritest, siiski on isegi halva päriliku fooniga inimestel võimalus vähendada haigestumist vältides riskikäitumist ja teades ning ravides riskiteguritest tingitud terviseprobleeme. Müokardiinfarktiregistri 2022. aasta andmetel on ÄMI patsientidel riskitegurite esinemine vanuse ja soo järgi erisugused.
|
|
TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi on lisatud müokardiinfarktiregistri 2022. aasta ägeda müokardiinfarkti andmed infarkti korduvuse ja alatüübi, samuti valikuliselt ravikvaliteedi ja riskitegurite näitajad patsiendi soo ja vanuserühma järgi.
Tutvu ka interaktiivsete graafikutega
|
Tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv aeglustus
|
Avaldatud statistikast selgus, et tervishoiuteenuse osutajate tulud ületasid 2022. aastal 2 miljardit eurot ja olid 7% suuremad kui aasta varem. Tulude kasv on võrreldes eelnevate aastatega aeglustunud seoses Tervisekassa COVID-19 rahastuse vähenemisega. Samas suurenesid teenusepakkujate kulud rohkem kui tulud.
|
Majandustegevuse tulemuseks oli 2022. aastal 120 miljoni eurone kasum, mis oli viiendiku võrra väiksem kui aasta varem. Haiglad lõpetasid aruandeaasta suurima, üle 37 miljoni eurose kasumiga. Järgnesid perearstiabiteenuse osutajad ligi 29 miljoni ja hambaraviteenuse osutajad üle 19 miljoni eurose kasumiga.
|
Tervishoiuteenuse osutajate 2022. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.
|
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati veel:
Järgmisena avaldatakse:
Tuberkuloosi haigestumise esilagsed andmed, november 2023
Eesti õpilaste kasvu uuring (COSI), 2021/2022
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu valik näitajaid, 2021–2022
|
|
| |
|