TAI avaldas analüüsi "Vanemaealiste vigastused 20162020", milles keskendutakse 65-aastaste ja vanemate Eesti elanike vigastusjuhtudele 

Värskelt avaldatud kokkuvõttest selgub, et vaatamata väiksemale vigastusjuhtude arvule 2020. aastal oli see aasta silmatorkav suure vigastussurmade arvu poolest. Vanemaealiste suremuskordaja vigastuste tõttu tõusis võrreldes 2019. aastaga lausa 50% võrra. 

Sarnast trendi on täheldatud ka mujal maailmas ning üheks võimalikuks põhjuseks peetakse suurenenud alkoholi tarbimist koroonapandeemia ajal, mille tõttu oldi hooletumad ning seetõttu saadi ka raskemate tagajärgedega vigastusi.

Üldises plaanis on aastate 2016─2020 jooksul vanemaealiste vigastusjuhtude hulk püsinud üsna ühetaoline, olles keskmiselt 10 juhtu 100 inimese kohta aastas. Vaid 2020. aastal kehtestatud eriolukord tõi endaga kaasa väiksema registreeritud vigastuste arvu kui varasematel aastatel. Languse põhjuseks võis olla nii vähenenud liikumisvõimalused kui tervishoiuteenuste kehvem kättesaadavus pandeemia ajal. Igal juhul ei saa ühe, eelnevatest erineva aasta statistika põhjal teha järeldust, et vigastuste arv on langustrendis.

 

„Vigastusjuhtude arv langes 2020. aastal küll järsult, kuid vigastusjuhte iseloomustavad näitajad nagu peamised viga saamise põhjused ja kohad ning riskirühmad, ei muutunud. Kodus veedeti rohkem aega, kuid see ei muutnud märgatavalt seal saadud vigastuste osakaalu. Vanemaealised saavad kodus viga ikka vähemalt pooltel juhtudest. Mida kõrgem on inimese vanus, seda tõenäolisemalt saab ta viga just kodus,“ kommenteeris TAI tervisestatistika analüütik Liisi Panov.

Loe edasi
 
 
 

Statistikast selgus, et Eesti inimesed said 2020. aastal vähem viga

Eriolukorraaegsete piirangute mõjul esines 2020. aastal 13% vähem vigastusjuhte kui aasta varem.

Eesti Haigekassa raviarvete põhjal vajas möödunud aastal vigastuste tõttu arstiabi ligi 139 000 Eesti elanikku ehk iga kümnes inimene. Seda on üle 10% vähem kui varasematel aastatel. Kõige enam langes registreeritud vigastusjuhtude arv 5–14-aastaste laste ning vanemaealiste, 65–84-aastaste vanuserühmas.

 

Väljaspool kodu saadud vigastuste arv vähenes ligi viiendiku võrra. Piirangute tõttu oli väiksem võimalus viga saada nii koolis, huviringis, tänavatel kui muudes avalikes kohtades. Ka kodus saadi eelmisel aastal veidi vähem viga, ilmselt muutunud elukorralduse tõttu. Siiski tõusis kodus saadud vigastuste osatähtsus kõikidest vigastustest: 2019. a moodustasid koduvigastused 41% kõikidest vigastustest, 2020. a aga 46%.

 

Loe edasi
 
 
 

Narkomaaaniaravi esmasjuhud 2020. aasta kohta

Narkomaaniaraviregister on andmekogu, mida peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervis-hoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sh epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

 

Alates 10.02.2020 on register isikustatud, mistõttu on andmabaasis avaldatud 2020. aastast uued andmetabelid NR001–NR008 narkomaaniaravi kalendriaasta esmaste ravijuhtude kohta. 

Vaata
 
 
 

Vähi sõeluuringute sihtrühm ja uuringule kutsutavad 2022. aastal

Andmabaasis on avaldatud 2022. aastal emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringute sihtrühma kuuluvate ja kutsutavate andmed.

 

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel.

2022. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisi sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992.

 

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–68-aastaseid naisi iga kahe aasta järel. 

2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

 

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 60–69-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. 2022. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962.

Vaata
 
 
 

Avaldasime kvaliteediraporti

 "Ülevaade tervise info-süsteemi edastatud laste arengu hindamise teatisest"

Uuringu eesmärk on analüüsida tervise infosüsteemi (TIS) edastatud laste arengut puudutavat kahte dokumenti – kasvamise  ja läbivaatuse teatis. Töö käigus analüüsiti andmekoosseisu, edastatud andmete kvaliteeti ja sobivust kasutamiseks statistilistel eesmärkidel. Kasvamisteatis sisaldab andmeid patsiendi kehakaalu, pikkuse ja kehamassiindeksi (KMI) kohta. Läbivaatuse teatise dokumendis analüüsiti andmeid, mis puudutavad hinnanguid rühile, luudele, puusaliigestele, suule ja silmadele ning vererõhku.

 
 
 
Vaata
 

2019. aastal diagnoositi Eestis 8907 vähi esmasjuhtu

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2019. aastal 8907 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4439 ja naistel 4468, selgus TAI detsembris avaldatud andmetest. Seda on praeguse seisuga 59 juhu võrra vähem kui 2018. aastal, kuid vähijuhtude arve täpsustatakse veel ka järgnevatel aastatel – 2019. aastal kinnitust leidnud vähijuhtude arv võib veel suureneda.

 

Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning rinnavähki (vastavalt 1345, 1113, 1044 ja 847 esmasjuhtu). Meestel diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki ja naistel rinnavähki.

Loe edasi
 
 
 
 
 

Tervishoiuteenuse osutajate tulud suurenensid riigi toel

2020. aastal suurenesid tervishoiuteenuste osutajate tulud ning paranes ka kasumlikkus.

2020. aastal teenisid tervishoiuteenuse osutajad kokku 1,68 miljardit eurot tulu, seda nii tervishoiuteenuste osutamisest kui muust majandustegevusest. Seoses Eesti Haigekassa rahastuse suurenemisega ning koroonapandeemiast põhjustatud täiendavate kulude katmiseks ja kriisikahjude hüvitamiseks eraldatud riigieelarveliste toetustega suurenes tervishoiuteenuse osutajate tulu võrreldes 2019. aastaga 13%.

 

70% tervishoiuteenuse osutajate tuludest ehk 1,18 miljardit eurot moodustasid haigekassast laekunud tulud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid haigekassa laekumised tervishoiuteenuse osutajatele 113 miljonit eurot ehk 11%. Riigieelarvest haigekassale eraldatud lisavahendid olid abiks pandeemiast põhjustatud lisakulude, sealhulgas nii viirusetõrjeks vajalike isikukaitsevahendite kui raviasutuste püsikulude hüvitamiseks seoses nende tegevuse peatamisega eriolukorra ajal. Suurima osa (74%) haigekassa rahastusest said haiglad, 14% perearstid.

 

12% tervishoiuteenuse osutajate tuludest laekus patsientidelt, kes tasusid tervishoiuteenuste eest kokku ligi 201 miljonit eurot.

Loe edasi
 
 
 

Järgmisena tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis:

  • Veebruar: Eesti Terviseuuring 2019. Metoodikaülevaade

  • 2. veeb: Surmade esialgsed andmed 2021 nov–dets

  • 7. veeb: Tervist edendavad asutused 2021

  • 17. veeb: Tervisekindlustatud seisuga 31.12.2021

  • 23. veeb: Tuberkuloosi haigestumise esialgsed andmed 2021 jaan

Vaata avaldamiskalendrit
 
 
Tervise Arengu Instituut
 

 

Tervisestatistika uudiskirja annab välja Tervise Arengu Instituut.