Nr 27, veebruar 2023

 
 
 

Hea lugeja!

 

Toome teieni uudiseid Ühendkuningriigi personaalmeditsiinist, kus on viimase kümne aasta jooksul toimunud kui omamoodi võidujooks parimate teenuste nimel.

 

Nagu ka TAI personaalmeditsiini nõunik Olli-Pekka Smolander ülevaates „Ühendkuningriigi personaliseeritud meditsiin sai uue strateegia“ välja toob, on Ühendkuningriigis viidud küll ellu palju edukaid programme ja algatusi, kuid mõnevõrra kehvemas seisus on olnud riikliku taristu loomine ja arendamine. Ühendkuningriigi IT-süsteemide rõõmudest ja muredest saab ülevaate artiklist „Uus strateegia tõstatab ja lahendab andmete turvalisuse probleemkohti“.

 

Hea meel on tõdeda, et oleme teenuste loomise aluseks oleva projektiga „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ personaalmeditsiini teenuste pakkumiseks vajaliku taristu loomisega lõpusirgel. Ilma riikliku taristuta ei ole võimalik geeniandmeid igapäevameditsiini tuua. Eesti edu ja soovi valdkonna arengusse panustada näitab seegi, et Eestisse hakatakse looma rahvusvaheliselt tipptasemel personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskust, millest räägib lähemalt prof Mait Metspalu artiklis „Innovaatilised projektid edendavad personaalmeditsiini rakendamist“.

Head lugemist!

 

Piret Kuhlbars

TAI personaalmeditsiini projekti juht

 
 
 
 
 

ÜHENDKUNINGRIIGI PERSONALISEERITUD MEDITSIIN SAI UUE STRATEEGIA

 
 

Viimase kümne aastaga on Ühendkuningriik tõusnud Euroopas väljapaistvaimaks riigiks geenide ja haiguste vaheliste seoste uurimisel. Riik on kulutanud sadu miljoneid briti naelu, et pakkuda rahva tervise hüvanguks personaliseeritud teenuseid ja ravimeid tipptasemel. Uus kümneaastane strateegia seab veelgi suuremad eesmärgid.

 

2012. aastal kuulutas Ühendkuningriigi (ÜK) peaminister David Cameron riigis välja suuremahulise kogu genoomi järjestamise programmi (WGS), mida tuntakse kui 100 000 genoomi projekti. Programmi ajendiks oli isiklik tragöödia, mil haruldase ajuhaiguse tõttu kaotas tema poeg elu. Tegu oli esimese etapiga Ühendkuningriigi valitsuse suuremast bioteaduste strateegiast. Projekti eesmärk oli koguda ja sekveneerida 100 000 vähktõbe, haruldasi haigusi või nakkushaigusi põdeva patsiendi genoomid ning siduda see teave diagnoosi, ravi ja tulemustega.

 

Eesmärk oli tuua sekveneerimine rutiinsesse kliinilisse praktikasse, arendades selleks võimalusi riikliku tervishoiuteenistuse ja kliinilise genoomika uuringute kaudu. Programmi juhtimiseks asutas valitsus 2013. aastal uue organisatsiooni Genomics England.

Loe edasi
 
 
 
 
 

UUS STRATEEGIA TÕSTATAB JA LAHENDAB ANDMETE TURVALISUSE PROBLEEMKOHTI

 
 

Andmetega seonduvat on lahendatud ja käsitletud ka Ühendkuningriigi strateegias ja rakendamises. Andmete ohutu säilitamine ja analüüs on oluline kõigi genoomikauuringute ja lähenemisviiside, sealhulgas personaliseeritud meditsiini jaoks.

 

Genoomilise teabe kombineerimine muu isikliku teabega, näiteks tervise- ja igapäevast elu kajastavate andmetega, suurendab vajadust turvalise keskkonna järele. Suuremahuliste andmete analüüs võib tervishoiuteenuste osutamise ebavõrdsust suurendada, aga ka vähendada.

Loe edasi
 
 
 
 
 

Innovaatilised projektid edendavad personaalmeditsiini rakendamist

 
 

Geeniandmete kasutamine igapäevameditsiinis muutub üha käegakatsutavamaks ja seda mitmes eesrindlikus riigis üle maailma. Milline mõju valdkonnale on Ühendkuningriigi arendustel ning mida uut on Eestis tulemas, kirjutab Tartu ülikooli evolutsioonilise genoomika professor ja genoomika instituudi direktor prof Mait Metspalu.

Loe edasi
 
 
 
 
 

Palume tagasisidet


Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.

Vastamiseks vajuta siia!
 
 

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ raames annab uudiskirja välja Tervise Arengu Instituut koos partneritega:

 
 
 
Telli uudiskiri!