AJAKIRJA UUDISKIRI 5/2022
 
 

AJAKIRJAS

Sotsiaaltöö mainumbri (2/2022) põhiteemaks on inimeste toetamine, kasutades nende endi ja ümbritseva keskkonna võimalusi. Artiklitest saab teada, mis on ökosotsiaaltöö ja kuidas seda praktiseerida; mis takistusi on kogenud liikumispuudega naised seoses lapse sünniga; kuidas vabahtlikud seltsilised hõlbustavad sotsiaaltöötaja tööd jpm. Number jõuab tellijateni kuu lõpus.

 

Uued lood

Nüüd saab veebis lugeda ka kohalike omavalitsuste juhtidele ja volikogude liikmetele valmiva infomaterjali „Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö” teist osa, mis tutvustab sotsiaaltöö ja hoolekande võimalusi.
 
 
 
 
 

Uudiskirja tellijad saavad aegsasti oma e-postile ilmunud numbrite elektroonilise versiooni.

Ajakirja saab piiratud koguses tellida ka paberil, eeskätt on see võimalus mõeldud sotsiaalvaldkonna asutustele ja raamatukogudele.
 
Telli paberil
 
 
 
 
 

TERVISE ARENGU INSTITUUDIS

Valminud on uuring Traumateadlik asendushooldus, kus saadi ülevaade kasuvanematele ja asenduskodude töötajatele vajalikest pädevustest traumakogemusega lapse kasvatamiseks ning asjakohastest koolitusprogrammidest.

 

Eesti tõhusat alkoholitarvitamise vähendamise veebiprogrammi „Selge” tuuakse Euroopas eeskujuks.


Terviseinfo blogist: Kuidas kaasatakse ja toetatakse töötajaid tervist edendavatel töökohtadel? Loe ka tervisekandendri postitust Kroonilised haigused ja töötamine
 
 

TUNNUSTUS

Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi sotsiaaltöö preemiale, mis on mõeldud inimesele või organisatsioonile, kelle tegevus aitab parandada ühiskonnas ebasoodsal positsioonil olevate inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti. Preemia suurus on 5000 eurot ja seda rahastab Cleveron. Ülevaateid kandidaatide tegevusest oodatakse hiljemalt 3. juuniks.

 

Eesti Naisliit valis aasta emaks Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendi Aage Õunapi.

 

2022. aasta Silmapaistva Noore Eestlase tiitli saajate seas oli Tallinna Lastekodu juhataja Meelis Kukk.
 
 

SÕJAPÕGENIKE TOETAMINE

Sotsiaalministeeriumil on valminud abistajate toe raamistik, mis annab ülevaate eri tasanditest, millel sõja eest põgenevaid inimesi abistatakse, samuti väljaõppest ja toest, mis tuleks abistajatele tagada. 

 

Kohalikele omavalitsustele koondatud info leiab Kriis.ee alamlehelt Kriis.ee/kov ja sotsiaalministeeriumi infolehtedest.
 
 
 

Sotsiaalkindlustusameti lehele on koondatud eri eluvaldkondade info ja vastused korduvatele küsimustele, eraldi leht käsitleb psühhosotsiaalse kriisiabi andmist. 

 

Eesti Pagulasabi pakub üle Eesti Ukraina sõjapõgenikele grupinõustamisi.

 

Ukraina sõjapõgenikke puudutavate küsimustega saab pöörduda riigi infotelefonil 1247.

 

Ukraina ja ukrainlaste abistamise võimalused.

 

Mida saab teha nüüd ja kohe?

  • Anneta toitu. Toiduabi jagamist põgenikele korraldab Toidupank. Juhised eraisikuna annetamiseks. Suuremate kogustega annetamiseks tuleb kokku leppida oma piirkonna Toidupanga esindajaga.
  • Anneta asju. Kui tahad põgenikele eluks vajalike asju annetada, siis saad kogumispunktide asukohad teada Vabatahtlike portaalist.
  • Anneta aega. Vabatahtlikuna panustamiseks anna endast märku GoWorkABit keskkonnas ja leia sobiv tegevus või hakka pagulasabi vabatahtlikuks.
  • Kui oled tööandja ja soovid pakkuda tööd, siis töötukassa avas tööpakkumiste keskkonna Ukraina sõjapõgenikele.
 
 

ESTA UUDISED

ESTA korraldab kaks teemapäeva: veebiseminari Kogukonna teemapäev 16. mail ja Lõuna-Eesti teemapäeva Dementsus – kogemused ja võimalused sotsiaaltöös ja eraelus Tartus 26. mail.

 

ESTA juhatuse ja sotsiaalkaitseministri kohtumisel räägiti ESTA iga-aastase konverentsi korraldamisest; registri Vaab võimalustest sotsiaalvaldkonna haridusega, kuid valdkonnas mittetöötavate inimestele tööpakkumiste vahendamisel ning Ukrainast saabunud inimeste tööle rakendamisest Eesti hoolekandes. Loe ka artiklit Vaabi tegevustest ja plaanidest

 

Dokumentide vastuvõtt lapsehoidja kutse saamiseks kestab 15. maini.

 

Uus taskuhäälingu episood
 
 

SÜNDMUSED JA KOOLITUSED
ISPCAN kongress

Rohkem sündmusi leiad Sotsiaaltöö sündmuste kalendrist.
 
 

KÕRGKOOLIDES

Sotsiaaltöö õppekavad 2022. aastal.

 

Koidu Saia kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritöö „Erialadevaheline koostöö lastekaitse- ja justiitssüsteemi hõlmatud laste sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse näitel Eestis“. Loe tutvustust

 

Tartu Ülikooli ÜTI sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika teadlased esinesid Arenguseire Keskuse veebiseminaril Milline tulevik ootab Eesti peresid? Vaata videosalvestist

 

Magnus Piirits kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö, kus uuris Eesti pensionisüsteemi reformide mõju pensionide ebavõrdsusele, loe tööd.
 
 

SOTSIAALMINISTEERIUMIS

Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatused puudutavad ka erivajadusega laste perede abistamist. Mitmed muudatused jõustuvad järgmisest aastast, abivahendite kättesaamine lihtsustub juba maist.

 

Lisaeelarvega toetatakse sõjapõgenike abistamist ja Eesti inimeste toimetulekut. Enamik sotsiaalministeeriumi valitsemisalale eraldatavast rahast on mõeldud sõjapõgenike majutamise ja esmase abistamisega seotud kuludeks. Eelnevale lisaks suunatakse raha toimetulekupiiri tõstmisesse.

 

Valitsus kiitis heaks noortegarantii tugevdamise tegevuskava aastani 2027, mis laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele. 

 

Toimetulekupiir tõuseb 200 euroni. Lisaks hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel.

 

Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja sotsiaalministeerium allkirjastasid hea tahte kokkuleppe sooduspensionite reformimiseks.
 
 

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETIS 

Riik toetab sõjapõgenike pikaajalise eluasemega seotud kulude kompenseerimist 17 miljoni euroga.

 

Lapsendaja vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik, mida võivad taotleda ka hoolduspered.

 

Sotsiaalkindlustusamet õpetab välja 12 konfliktivahenduse koolitajat. Kandideerimise tähtaeg on 19. mai.
 
 

ASTANGU KRKs

Disainibüroo Brand Manual kaardistas Astangu keskuses pakutava kutserehabilitatsiooni teenuse ja kirjeldas selle kutseõppeasutuste jaoks, et iga õppe jooksul tuge vajav õppija saaks talle vajalikku abi ja tuge. Järgnevalt hakkavad seitse kutsekooli ühe aasta jooksul katsetama kirjeldusel põhinevat toetatud õpet. 

 

Omandatud peaajukahjustusega inimesi oodatakse osalema kohanemiskursusel Tahan Tööle, mille eesmärk on aidata inimene tagasi tööturule või olla muul moel aktiivne. Kursus kestab septembrist maini ja osalemine on tasuta. Tallinnast kaugemalt tulijad saavad elada õpilaskodus. Avaldusi võetakse vastu 15. juunini. 

 

Astangu keskus ootab spetsialiste sügisel algavale toetatud töölerakendamise koolitusele.
 
 

SEADUS / EELNÕU

25. aprillil läks kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks uue ohvriabi seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem selgemaks.
Pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on edaspidi psühholoogilise abi saamise eelduseks abivajadus, mitte süüteomenetluse alustamine. Lihtsustub ligipääs ohvriabile ning asutuste vaheline koostöö perevägivalla ohvrite puhul, kelle elu ja tervis on suures hädaohus, saab õigusliku aluse. Sätestatakse nõuded ohvriabi osutajate haridusele ja täienduskoolitusele. Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Eelnõule oodatakse tagasisidet hiljemalt 16. maiks.

 

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ettepanekud muuta hooldekodu kohatasu rahastamist ja parandada hoolduskoormusega inimeste sotsiaalseid tagatisi, samuti töö ja pereelu ühitamise võimalusi. Loe pressiteadet

 

Valitsus kiitis heaks alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille järgi lasteaiad ja -hoiud koondatakse ühte süsteemi. Kohalikel omavalitsustel tuleb pakkuda soovijatele kahe kuu jooksul lasteaia või -hoiukoht, lasteaiad peavad määrama hariduslike erivajadustega laste õppe koordinaatori.

 

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, millega töötervishoiuteenus muutub terviklikuks ning kaugtöö juhendi nõuded tuuakse seadusesse. 

 

Riigikogu menetleb perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadust. Ühe muudatusena lisatakse toimetulekutoetuse raames arvesse võetavate eluasemekulude nimekirja eluaseme soetamiseks võetud laenu tasumisega seotud kulud.

 

Riigikogu võttis vastu tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse, vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel tekkis võimalus taotleda hüvitist. Loe pressiteadet
 
 

AVATUD TAOTLUSVOORUD

Alates maikuust saavad omavalitsused taotleda rahastust hoolduskoormusega inimesi toetavate teenuste arendamiseks ja tööturule sisenemise toetamiseks. Iga KOV saab taotleda toetavate teenuste arendamiseks kuni 100 000 eurot. Jälgi infot RTK kodulehel.

 

Avatud on taotlusvoorud omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks ning kogukonna psühholoogi palgatoetuse maksmiseks 2022. aastal. Palgatoetust saab kasutada ka Ukraina sõjapõgenikest psühholoogide ja loovterapeutide tööle rakendamiseks.
 
 
 

Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi lapse õiguste kaitsmise ja edendamise taotlusvoor on avatud 18. maini.
 
 

RIIGIKOHTU LAHEND

Kohtuasi 3-19-1481

Justiitsministeerium määras rahatrahvi kohtutäiturile, kes oli jätnud korduvalt võlgnike kontodele sissenõude pööramisel arestimise aktides märkimata, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur vaidlustas karistuse ja esimese ning teise astme kohus rahuldasid tema kaebuse. Riigikohus aga otsustas varasemad kohtuotsused tühistada. Võlgnikule tuleb jätta arestivaba miinimumi kasutamise võimalus kontol ka juhul, kui võlgnikul ei ole regulaarset sissetulekut, vastasjuhul satub tõsise löögi alla tema võimekus ennast ja oma peret üleval pidada.
 
 

ÕIGUSKANTSLERI SEISUKOHAD

Rahvusvahelise kaitse taotlemine

 

Töövõimetoetuse ümberarvutamine
 
 

UURIMUSED JA ANALÜÜSID

Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste tõhusus ning haridusasutuste kogemused nende rakendamisel. Mõttekoda Praxis, 2022, loe ka tutvustust

 

Kooliõpilaste ennetusprogrammide võrdlev analüüs. Lõpparuanne. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, 2022

 

Maailmapank viis koostöös rahandusministeeriumiga 2021. aastal Eesti elanike seas läbi küsitluse, mis puudutas nende rahulolu oma elukeskkonnaga.
 
 

PUBLIKATSIOONID

Juhendmaterjalid

Dementsuse kompetentsikeskusest saab tellida trükisena 2020. a ilmunud raamatu Soovitused dementsusega pereliikme hoolduseks, kirjutades dkk@koeruhk.ee või helistades 5814 2984.

 

Materjal koolidele Andmed, turvalisus ja digiprügi. Vaata ka teisi materjale lehelt Targaltinternetis.ee

 

Ajakirjad

Ajakiri Sinuga. Kevad 2022

 

Juridica 2/2022. Kohaliku omavalitsuse erinumber 

 

Teadusartiklid

Eesti perehüvitiste mõju laste vaesusele. Hede Sinisaar, Acta Politica 11/2021

 

Jagatud mure on pool muret: rahulolu kaasõpilaste ja koolieluga koolikiusamist kogenud õpilaste seas. Mai Beilmann, Kadri Soo, Dagmar Kutsar. Eesti Haridusteaduste Ajakiri 1/2022

 

Psühhosotsiaalsed ja eetilised väljakutsed tervisealases kriisisituatsioonis: eesliini tervishoiutöötajate hinnangud ja kogemused COVID-19-pandeemia esimese laine näitel.

Kadi Lubi, Kadri Simm, Jay Zameska, Kaja Lempu, Angela Eensalu-Lind,  Eesti Arst, aprill 2022 

 

Abi seksuaalvägivalla ohvritele tervishoiusüsteemis – ajalooline ülevaade ja Eesti tegelikkus. Maris Kluge. Eesti Arst, aprill 2022

 

Blogipostitused

Kui paljud võivad jääda kriisis külma kätte ja veeta? Riigikontrolli blogi, 22.04.2022

 

Ukraina noored Eesti noortekeskustes – noorsootöötajate kogemused. Eesti Noorsootöötajate Kogu blogi, 30.04.2022
 
 

VIDEOD

Sotsiaalministeeriumi projektijuhi Liina Melanie Sarapiku videod erinevatel vaimse tervise ja sõjapõgenike Eestisse tulekuga seotud teemadel: Kuidas taastuda; Eestis juba on varasema sõjakogemusega inimesi; Kuidas hoida ennast?; Mida mitte teha?; Lapsed ja sõjatrauma; Sõjapõgenikega suhtlemine; Sõjapõgenikud tahavad koju

 

Karyn Purvis Child Development instituudi videod traumakogemusega laste abistamisest, sh eestikeelsete subtiitritega.
 
 

TOIMUNUD SÜNDMUSTE MATERJALID
 
 

MEEDIAKAJASTUSED

Väike sõjapõgenik nutab terve öö. Tuhanded ukrainlased vajavad traumast taastumiseks abi. Eesti Päevaleht, 10.05 (tasuline artikkel)

 

Sotsiaaltöötaja pole taksojuht. Riik ei toeta erivajadustega inimeste transporti. Eesti Päevaleht, 05.05. (tasuline artikkel)

 

Sadu Ukraina lapsi ootab Eestis kohtuskäik. Maaleht, 05.05. (tasuline artikkel)

 

Lastekaitse Liidu koordinaator Kristina Kukk: kiusamise tõttu kannatavad klassis kõik lapsed, kui õpetaja ei sekku, siis kiidab ta selle vaikimisi heaks. Pealinn, 04.05.

 

Anu Aunapuu: mida teha, et Putini infosõda ei põhjustaks Eesti kodudes vägivalda? Eesti Päevaleht, 04.05. (tasuline artikkel)

 

“Kas 97aastaselt on ikka vaja sõrmejälgi võtta?” Miks eakate ID-kaardid ei võiks kehtida elu lõpuni? Maaleht, 28.04 (tasuline artikkel)

 

Reporteritund. Erivajadusega inimesed tööturul. Vikerraadio, 27.04.

 

Sotsiaaltöötaja:150-eurose toimetulekutoetusega oli hätta sattunud inimestel seni ränk hakkama saada. Pealinn, 25.04.

 

Mai Beilmann ja Kadri Soo: Lapse mure keset hirmsate uudiste tulva: kas rohkem infot on alati parem? Õhtuleht, 24.04. (tasuline artikkel)

 

Jako Salla: riik ei olnud põgeniketulvaks valmis. Eesti Päevaleht, 24.04.

 

ETV Saatesarja „Selge pilt” teise hooaja 11. osa Läbipõlemine, 14.04
 
 
 
 

© 2022 Tervise Arengu Instituut