Nr 31, juuni 2023
 
 
 

Hea lugeja!

 

Hakkame projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eesti“ otsi kokku tõmbama. Ideest personaalmeditsiini taristuni on kulunud 4,5 aastat, mille jooksul oleme ühiselt projekti partneritega lahendanud selle, kuidas tuua geeniandmed kliinilisse kasutusse. Ja siinkohal ei piirdunud me ainult varasemate geenidoonoritega, vaid kogume kliiniliseks kasutuseks kõikide Eesti elanike andmeid, kes soovivad teenust saada.

 

Uudiskirjas võtame projekti tulemusi kokku artiklis „Personaalmeditsiini taristu on valmis“ , personaalmeditsiini olevikust ja tulevikust Eestis saab lugeda Sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi artiklist „Miks meil veel ei ole personaalmeditsiini?“ . Perearstide vaadet personaalmeditsiini taristule saab lugeda Kristi Särgava kommentaarist ning Eesti kui digiriigi ühtse arendamise vaatest kommenteerib projekti tulemust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna tehnoloogiate juht Kristo Vaher oma kommentaaris. Uudiskirjast leiate ülevaate terviseandmete turvalisest hoidmisest ning uuest andmevaaturist. Projekti tulemuste esimese osa artiklid leiate aprillikuu uudiskirjast.

 

Meil on hea meel, et olete sel teekonnal personaalmeditsiini uudiskirja lugejana olnud meiega. Alates 2020. aasta sügisest oleme välja andnud 31 uudiskirja, mis jäävad ka edaspidi loetavaks uudiskirja arhiivi.

Mõnusat lugemist ning ilusat suve algust!

 

Piret Kuhlbars

TAI personaalmeditsiini projekti juht
 
 
 
 
 

PERSONAALMEDITSIINI TARISTU ON VALMIS
 
 

2019. aastast on Tervise Arengu Instituut juhtinud projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“. Nelja aasta jooksul on sellesse panuse andnud ligi 150 oma ala eksperti. Valminud taristu võimaldab Eestis kasutusele võtta geeniandmed selleks, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan, kirjutab TAI personaalmeditsiini projekti juht Piret Kuhlbars.

 

Kui alustada millegi tegemist täiesti nullist, võib olemas olla küll rahaline ressurss projekti tegemiseks ja defineeritud ajaraam, mille jooksul peaks projekti valmis saama ning ka visioon, kuhu tahetakse jõuda, aga teadmine, milline peaks välja nägema detailne lahendus koos üleskerkivate küsimuste ja nüanssidega, on tundmatu maa kõigile projektipartneritele.

 

Suures plaanis küll teame, mida soovime saavutada ja kuidas, aga mida see tegelikult tähendab, selgub alles töö käigus. Seda enam, et projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ näol oli tegu teadus- ja arendusprojektiga, mille tulemuseks võis olla ka teadmine, et nii ei õnnestu asju teha.
Loe edasi
 
 

Vaata videost, milliseid võimalusi pakub personaalmeditsiini taristu!
Personaalmeditsiini taristu on valmis

Vaata ka 25. mail toimunud konverentsi „Uus IT-taristu – uued võimalused personaalmeditsiinis“ fotogaleriid. Konverentsil kuuldut kajastasime maikuu uudiskirjas.
 
 
 
 
 

Miks meil veel ei ole personaalmeditsiini?
 
 

Miks meil veel ei ole personaalmeditsiini? Või personaalseid õpiradasid? Ja üldse seda palju räägitud personaalset riiki?

Juunis lõppev projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ on algus personaalmeditsiini teekonnal esimeste geneetiliste andmetega arvestavate teenuste taristule toomiseks. Tervishoiu fookus nihkub sellega tagajärgedega tegelemiselt aina enam ennetusele, kirjutab  Sotsiaalministeeriumi innovatsioonivaldkonna asekantsler Nele Labi. 
 
 
 
Loe edasi
 
 
 
 
 

Kristi Särgava: personaalmeditsiini taristu avardab ennetus- ja ravivõimalusi

Personaalmeditsiin tervikuna võimaldab perearstidel ja õdedel pakkuda patsientidele paremat meditsiinilist teenust välja töötatud protsesside ja IT-lahenduste kaudu. See tähendab, et saame pakkuda õiget teenust õigel ajal ja õigele inimesele.
Loe edasi
 

Kristo Vaher: kirglikud arutlused näitavad, et kõik tahavad parimat päriselt

Personaalmeditsiini projekt on olnud mulle riigi tehnoloogiate juhina üks huvitavamaid, mille tegemistega olen saanud kursis olla ja mille otsuste lähedal olles olen saanud kujundada arhitektuurilisi suundi ja põhimõtteid.
Loe edasi
 
 
 
 
 

Delikaatsed geeniandmed peavad olema turvaliselt hoitud, aga kasutatavad

Geeniandmed sisaldavad teavet inimese enda, tema lähisugulaste ja isegi sündimata laste kohta. Seetõttu tuleb hoolitseda, et andmed oleksid hoitud konfidentsiaalselt, säilitatud turvaliselt ja need oleksid soovitud tasemel ka kättesaadavad, kirjutab TEHIKu personaalmeditsiini projekti juht Meelis Tivas. 
Loe edasi
 
 
 
 
 

Tervisejuhtimise töölaud pakub inimese terviseandmetele kodu

Personaalmeditsiini arengus on oluline roll Tervisekassa ja TEHIKu koostöös loodaval Tervisejuhtimise töölaual, mis Andmevaaturi järeltulijana pakub tulevikus kodu personaalmeditsiini projekti tulemusel tekkivatele terviseandmetele, vajalikele otsusetugedele ja kõigele muule, mis toetab inimesele personaalse tervishoiuteenuse osutamist, kirjutab Tervisekassa arendusosakonna tootejuht Patrick Pihelgas.
Loe edasi
 

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ raames annab uudiskirja välja Tervise Arengu Instituut koos partneritega:
 
 
 
Telli uudiskiri!