Nr 24, november 2022

Hea lugeja!

Pea neli aastat tagasi alustasime põnevat teekonda, et luua maailmas midagi ainulaadset – tuua geeniinfo laialdasemalt kliinilisse kasutusse sellisel viisil, nagu seda ei ole varem tehtud. Kaasasime eri valdkondade eksperte, et loodavad lahendused oleksid maksimaalselt läbimõeldud ja reaalselt töösse rakendatavad.

Kuidas on meil läinud? Anname värskes uudiskirjas ülevaate, mis tehtud ja mis tegemisel. Lisaks kirjutab Tervisekassa spetsialist Kärt Sõber sellest, millised on esmased riiklikule taristule plaanitud personaalmeditsiini teenused. Personaalmeditsiini uuenduslike teenuste arendamine võtab arvesse tervise infosüsteemi paralleelselt arendatavaid projekte ja tulevikusuundi, tuues sellesse mitmesuguseid uusi võimalusi – milliseid täpsemalt, sellest kirjutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projektijuht Meelis Tivas.

Mõnusat lugemist!

Piret Kuhlbars

TAI personaalmeditsiini projekti juht

ÜLEVAADE: PERSONAALMEDITSIINI PROJEKTI SEIS SEITSE KUUD ENNE VALMIMIST

2023. aasta 30. juuni on päev, mil tõmbame projektile „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ juti alla. Mis on valmis ja mis valmimisel?

Pea seitsme kuu pärast peab meil olema valmis riiklik IT-taristu, mis võimaldab pakkuda personaalmeditsiinis täiendavaid teenuseid. Sellise taristuga oleme maailmas erakordsed, sest toome kliiniliseks kasutuseks mõeldud geneetilised andmed ja tarkvaralised meditsiiniseadmed ühte kohta kokku ning need on seal turvaliselt hoitud. Lahenduse võlu on selles, et geneetilised andmed on ühes kohas koos, turvalisus on tagatud ning erisugusteks teenusteks vajalikud tarkvaralised meditsiiniseadmed on samal taristul. Seega tehakse arvutus turvalises keskkonnas ja kontrollitult.

Artikli autor on Piret Kuhlbars, TAI personaalmeditsiini projekti juht.

TERVISEKASSA ROLL PERSONAALMEDITSIINI TEENUSTE RAKENDAMISEL

Tervise Arengu Instituudi juhitavasse personaalmeditsiini projekti on algusest peale panustanud ja olnud kaasatud ka Tervisekassa, seda eelkõige otsustustoe ja retseptikeskuse kompetentsi tõttu. Nüüd on projekt lõpusirgel ja silmapiiril paistab esimeste personaalmeditsiini teenuste rakendamine 2023. aastal. Tervisekassal on roll uute teenuste mõju hindamisel ja rahastamisel.

Artikli autor on Kärt Sõber, Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna spetsialist.

PERSONAALMEDITSIINI TEENUSED LAIENDAVAD TERVISE INFOSÜSTEEMI VÕIMALUSI

Personaalmeditsiini uuenduslikud ennetusteenused värskendavad ka tervise infosüsteemi, tuues sellesse mitmesuguseid uusi võimalusi, millest on kasu nii patsientidele kui ka arstidele.

Tervise infosüsteemi juurde tekib arenduse käigus tarkvara nimega personaalmeditsiini halduskomponent, mis teab igal ajal teenuse protsessi jaoks olulist infot inimeste tahte- ja sooviavalduste kohta ning juhib protsessi järgmiste sammudeni. Näiteks loob inimesele kutse genotüpiseerimisele, annab korralduse arvutuse tegemiseks, koostab saatekirja vastuse ning saadab selle tervise infosüsteemi kesksüsteemi.

Artikli autor on Meelis Tivas, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projektijuht.

Palume tagasisidet

Hea lugeja! Oleme väga tänulikud, kui annate meile tagasisidet, kas ja mida saaksime järgmises numbris paremini teha, et see oleks veelgi sisukam ja kergemini loetav.  
Ootame teie arvamust lühikeses ankeedis, mille täitmine võtab mõne minuti.

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ raames annab uudiskirja välja Tervise Arengu Instituut koos partneritega: