juuni 2024

Hea lugeja, Sinu ees on TAI terviseinfo värske uudiskiri

Hea meel on tõdeda, et HPV kodutestide kasutamine on oluliselt suurendanud emakakaelavähi sõeluuringutel osalemist, aidates tuvastada haigust varajases staadiumis.

Alustasime eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringuga, et hinnata riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis, eesmärk on vähendada tarbetuid diagnostilisi protseduure ja ravi.

Alkoholi kahjulikust mõjust teavad ju kõik, kuid sageli ei mõelda sellele, et tegu on ka kantserogeeniga. TAI alustas kampaaniaga „Alkohol põhjustab vähki“, et suurendada inimeste teadlikkust alkoholiga seotud vähiriskidest.

Selgitame ka, kuidas tubakatööstus eksitavat infot jagab, ja mil viisil saab teadlikult kaitsta lapsi tubakatoodete eest.

Laste ja noorte tervise vaates on hea uudis see, et alkoholitarbimine on selles earühmas vähenenud, kuid suur murekoht on vähene liikumine, ja pere majanduslikust olukorrast põhjustatud ebavõrdsus – uuringutulemused näitavad, et majanduslik olukord mõjutab oluliselt noorte tervisekäitumist, sealhulgas kehalist aktiivsust ja toitumisharjumusi.
Jagame uudiskirjas huvitavat artiklit selle kohta, kuidas on noorte sõltuvusabi korraldatud Norras: kogemusi ja teadmisi sõltuvusprobleemidega noorte toetamisest jagavad sealsed spetsialistid.
Milline on meie oma kohalike omavalitsuste roll rahvatervishoius? Uuring näitab, et kohalikud omavalitsused mängivad rahvatervishoiu edendamisel keskset rolli, kuid peamiseks takistuseks on rahalised piirangud.

Alustasime ka mitme uue uuringuga, lükkame taas ümber ühe laialt levinud müüdi –  huvitavat lugemist jagub rohkesti selgi korral.  

Head lugemist ja tervislikke valikuid soovides
Tervise Arengu Instituut

HPV kodutest on aidanud emakakaelavähi sõeluuringul osalust kasvatada jõudsalt

2023. aasta teises pooles pakuti kodutesti valiku võimalust kõigile emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistele, kes aasta esimeses pooles polnud veel uuringut jõudnud teha.

Kokku telliti 2023. aastal enam kui 6700 kodutesti, neist üle 600 väljastasid apteegid. Kodutesti proovi saatis laborisse analüüsimisele 4903 naist (enam kui 10% sõeluuringul osalenutest), neist 337 sai kodutesti apteegist.

Eesnäärmevähi varase avastamise uuringus hinnatakse riskipõhise sõeluuringu teostatavust Eestis

Uuringu juhi, TAI juhtivteaduri Kaire Innose sõnul on eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu eesmärk selgitada välja mehed, kellel on suur risk eesnäärmevähi esinemiseks, vähendades samal ajal madala riskiga meestel tehtavaid diagnostilisi ja raviprotseduure.

„Selline lähenemine, mida soovitab ka Euroopa Komisjon, aitab ära hoida nende protseduuridega kaasnevaid tarbetuid terviseriske ja ühtlasi säästa tervishoiukulusid. Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid,“ selgitab Kaire Innos.

TAI alustas elanike teavitamist alkoholiga seotud vähiriskist

Alkohol on teaduslikult tõendatult vähki põhjustav aine. Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tervisekassa alustavad teavituskampaaniaga „Alkohol põhjustab vähki“, et suurendada inimeste teadlikkust alkoholiga seotud vähiriskist ning suunata inimesi terviseteadliku käitumise poole.

Alkohol põhjustab vähemalt seitset tüüpi vähki. Nendeks on soole-, rinna-, söögitoru-, maksa-, suuõõne-, neelu- ja kõrivähk. Alkohol põhjustab neist igal aastal Eestis hinnanguliselt 260 vähijuhtu. Naistel on alkoholiga seotud vähkidest esikohal rinnavähk ning meestel soolevähk.

Alkoholitarvitamise vähenemist saab täheldada vaid noorte seas

Sotsiaalministeerium tutvustas koos WHO ja Kanada sõltuvuste ja vaimse tervise keskusega Eesti alkoholipoliitika mõjusid tarvitamisele ja rahvatervisele. Uuringus tõdetakse, et alkoholist põhjustatud kahjud ühiskonnale on suured ja alkohol inimestele üha enam kättesaadav. Teisalt on hakanud noored alkoholi tarvitama vanemas eas ja tarbivad seda üha harvemini.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on alkoholitarbimisel märkimisväärne hinnalipik, mida kogu ühiskond tasuma peab. „Iga uuring ja statistika, mida me Eesti alkoholitarvitamise kohta teeme ja loeme näitab, et alkohol on järjest taskukohasem ja inimestele lähemal. Eesti on alkoholi kogutarbimiselt inimese kohta OECD riikidest neljandal kohal ja kahjuks suundume pigem kolmandale kohale.“

Eesti alkoholipoliitika mõjude hindamise kokkuvõte

Tubakatööstus levitab toodete tervisemõju kohta eksitavat infot

Tänavu oli ülemaailmse tubakavaba päeva fookuses laste kaitsmine tubakatööstuse surve eest. TAI kutsub üles nii noori kui ka lapsevanemaid tubakatööstuse eesmärke läbi nägema ja reklaamlausetesse kriitiliselt suhtuma. Selleks, et vähem Eesti lapsi tarvitaks e-sigarette, tuleb vajalikke samme astuda nii lapsevanemate, kooli kui ka seadusandluse poolelt.

Uue rahvatervishoiu seadusega soovitakse esile tuua kõigi valdkondade roll inimeste tervise hoidmisel

Valitsus kiitis heaks rahvatervishoiu seaduse muudatused, mis lähtuvad „tervis igas poliitikas“ põhimõttest, et tuua esile kõigi valdkondade roll ja panus inimeste tervise hoidmisel ja kaitsel. Seadusemuudatus piirab libameditsiini, toetab laste tasakaalustatud toitumist ning leevendab elukeskkonna negatiivset mõju inimese tervisele. Samuti keelatakse solaariumikasutamine alaealiste seas.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul mõjutab tervist ja heaolu oluliselt meie igapäevane elukeskkond. „Olgu selleks näiteks ruumid ja hooned, kus me töötame või õpime, või kasutatavad tooted-teenused. Rahvatervishoiu seadus aitab luua elukeskkonda, kus inimesed püsiksid terved ja tunneksid end hästi,“ ütles Sikkut.

Eelnõuga ajakohastatakse ka kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas ja viiakse need praktikaga kooskõlla. Kohalikel omavalitsustel on suur vastutus ja vahetud võimalused elukeskkonna kujundamisel ning paljude oluliste teenuste pakkumisel, mis mõjutavad otseselt rahvastiku tervist.

Kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist

2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut Eesti kohalike omavalitsuste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse valdkondade juhtimise ja arendamise seisu.

Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Värske raport: pere majanduslik toimetulek mõjutab oluliselt noorte tervisekäitumist

Kehvema majandusliku toimetulekuga perede lapsed on vähem aktiivsed, nende toitumine on ebatervislikum ning nende seas enam ülekaalulisi ja rasvunuid, selgus hiljutisest Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud raportist.

Leila Oja, Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti üks kaasautoritest märgib, et suundumused 11-,13- ja 15 aastaste noorte tervisekäitumises on üsna sarnased nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Üha murettekitavam on aga suur ebavõrdsus noorte tervisekäitumises tulenevalt pere majanduslikust olukorrast – seda ka Eestis.

Uuring: Eesti noored on Euroopa eakaaslastest vähem aktiivsed

Eesti noored liiguvad võrreldes oma Euroopa eakaaslastega vähem ja viimaste aastate jooksul pole märkimisväärseid muutusi toimunud, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljutisest raportist.

WHO soovituste kohaselt peaksid noored kogu nädala jooksul iga päev aktiivselt mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega liikuma keskmiselt vähemalt 60 minutit. Avaldatud raportist selgub, et üldiselt liigub igapäevaselt soovitatud tasemel vaid viiendik 11-, 13- ja 15-aastastest noortest, sh neljandik poistest ja 15 protsenti tüdrukutest.

Oma pere majanduslikku olukorda kehvemaks hindavatest peredest pärit noorukid tarbivad võrreldes jõukamatest peredest pärit noortega tõenäolisemalt igapäevaselt suhkruga karastusjooke. Samuti söövad nad harvem puuvilju ja köögivilju.

Rahulolu vanemlusprogrammiga „Imelised aastad“ on suur

Vanemlusprogrammi eesmärk on parandada vanemlikke oskusi ning lapse ja vanema suhteid, arendada laste eneseregulatsiooni- ja sotsiaalseid oskusi ning ennetada või vähendada laste käitumisprobleeme. Pikaajalisteks eesmärkideks on vähendada laste ja noorte käitumisprobleemidest tulenevat akadeemilist edasijõudmatust, vägivaldsust, õigusrikkumisi ning uimastite tarvitamist.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbinud lapsevanemate, gruppe ellu viinud grupijuhtide ja gruppe koordineerinud omavalitsuste kogemus 2023. aastal oli positiivne. Tagasisideküsitluste põhjal on programmiga rahulolu suur.

Selgusid uued „Tervist edendav töökoht“ märgist kasutada võivad tööandjad

„Tervist edendav töökoht“ märgis kannab sõnumit, et seda omavas organisatsioonis väärtustatakse töötajaid ja tegeletakse järjepidevalt turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ning valikuid soodustava keskkonna kujundamisega.

Tervise Arengu Instituut koostöös Tööinspektsiooniga kuulutas eelmisel sügisel esimest korda välja „Tervist edendav töökoht“ märgise taotlemisvooru, kuhu esitas taotluse 49 organisatsiooni. Talvises hindamisvooru järel said esimesed kolm tööandjat märgise kasutusõiguse.

TAI pälvis märgise „Austame erinevusi“

29. mail tunnustati 60 Eestis tegutsevat ettevõtet, avaliku sektori organisatsiooni ja vabaühendust mitmekesise tööandja märgisega „Austame erinevusi“.

Märgist annab välja Eesti Inimõiguste Keskus koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Ootame osalema tervise ja heaolu infotundi

18. juunil kell 10.00–11.30 Zoom'i keskkonnas toimuval kohtumisel keskendutakse töökoha tervisedenduse teemadele. Räägitakse „Tervist edendav töökoht“ märgisest, tööandjad jagavad oma kogemusi töökeskkonnas tehtust. Infot vahendavad Tervise Arengu Instituudi ja Tööinspektsiooni spetsialistid ning kogemusi jagavad tööandjad.

Tervise edendamine töökohal on turvalise, tervist väärtustava, tervislikke eluviise ja valikuid soodustava keskkonna kujundamine. Tervisedenduse raames tegeletakse töötajate vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise hoidmisel ja edendamisel, näiteks tasakaalustatud toitumise, liikumisaktiivsuse edendamise, tubakast loobumise toetamisega, vaimset tervist toetava töökorralduse tagamisega töökohal.

„Tervist edendav töökoht“ märgise väljaandmise eesmärk on tunnustada organisatsioonide järjepidevat panustamist oma töötajate tervisesse ja heaolusse.

Veebikohtumised on tasuta, registreerunutele edastatakse osalemiseks veebilink. Registreerudes on võimalik esitada ka küsimusi ettekandjatele. Küsimusi on võimalik edastada ka kuni 14. juunini maiu.veltbach@tai.ee. Registreeruda saab 14. juunini.

„Tervist edendav töökoht“ märgise kohta saab lugeda rohkem Terviseinfo veebist.

Algas narkootikumide tarvitamise veebiuuring

Tervise Arengu Instituut viib Eestis ellu veebiuuringu, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade inimeste narkootikumide tarvitamise sageduse, koguste, hankimise viiside, tarvitamise põhjuste jt narkootikumide tarvitamisega seotud aspektide kohta.

Kogutud andmetega saab hinnata kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil narkootikumide turgu, tarvitajate valikuid, tarvitamise viise ja sagedust ning need on aluseks ennetustegevuste ja sekkumiste planeerimisel ning arendamisel.

Kuidas on noorte sõltuvusabi korraldatud Norras?

Sõltuvusprobleemidega noortega töötades tuleb tihti ette lootusetust, ideede otsasaamist ja abituse tunnet. Mida teha, kui noor ei tunnista oma probleemide raskust? Kui palju võib sekkudes piirata noorte vabadust? Millised spetsialistid peaksid selliste noortega töötama? Kuidas saada sõltuvusprobleemidega noored koostööle? Kuidas tagada pikaajalised tulemused? Nende küsimustega sõitsid viis Eesti noortega tegelevat spetsialisti Norrasse, et külastada nelja abiasutust, mis on aastaid pakkunud pikaajalist abi sõltuvusprobleemidega noortele. Nähtus ja kogetus oli nii mõtlemapanevaid üllatusi kui ka kinnitavat äratundmist. Huvitav ja põhjalik artikkel sel teemal ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö.

Ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri põhiteemad on integreeritud tugi lastele ja kriisivalmidus

Ajakirja mainumbris (2/2024) on mitu artiklit laste abivajaduse märkamisest ja laste toetamisest sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonnas: tutvustatakse praegusi toe võimalusi ja kavandatavaid muudatusi. Teine suurem teema on sotsiaalvaldkonna kriisivalmidus.

Numbrile kirjutas eessõna Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

Persooni rubriigis on lood kahest tänavuse riikliku tunnustuskonkursi laureaadist.

Sotsiaaltöö maikuus ilmunud uudiskirjas on samuti väga palju uusi artikleid: lugeda saab sotsiaal- ja haridusvaldkonna seadusemuudatustest ja kavast kujundada algusest toetatud teekond sotsiaal- tervise ja haridussüsteemi tuge vajavatele lastele, aga ka kriisivalmidusest.

Telli uudiskiri oma postkasti

Foto: pixabay

Murrame müüdi

Himaalaja sool – tervislikum kui keedusool?

🤔 On levinud müüt, et Himaalaja sool on tervislikum kui keedusool. Tegelikkuses on aga Himaalaja sool oma koostise poolest väga sarnane tavalisele keedusoolale, koosnedes peamiselt naatriumist ja kloorist ning sisaldades vaid väga vähesel määral muid mineraalaineid, nt kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi. 

Soola tarbimisel tuleks arvestada sellega, et umbes 80% soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest, mistõttu toidule lisatava soola hulk ei tohiks ületada 1 g.

💡 Kui kasutada toidule juurde lisatava soolana Himaalaja soola, siis nt 1 g Himaalaja soolas on keskmiselt 2,4 mg magneesiumi, mis on vähem kui 1% päevasest magneesiumi vajadusest. Võrdluseks saab tuua, et sama koguse magneesiumi saab juba ühest mandlist. Mineraalainete arvestatavateks allikateks on teraviljad (eriti täisteratooted), kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, kala, (linnu)liha, muna, lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned, õliviljad, kuid kindlasti mitte sool.

💡 Tasub meeles pidada, et ükskõik, millist soola toidule lisad, siis mida vähem, seda parem. Pikaajaline soola liigtarbimine koormab neere,  tekitab turseid, tõstab vererõhku ning toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga.

Toitude maitsestamisel kasuta soola asemel kõikvõimalikke ürte, küüslauku, tšillipipart jne. Samuti vali poes sarnaste toodete seast väiksema soolasisaldusega toode.

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise ning soola teemal saad lähemalt lugeda toitumine.ee lehelt.

🎬Kuula ja vaata järgi

• Ülekaalust põhjustatud haigused maksavad riigile ligi 125 miljonit aastas Err.ee
• Ülekaaluga kaasnevad haigused röövivad riigilt raha TV 3 Play
• Politsei varustusse lisandub retseptiravim naloksoon Err.ee
• Eesti lapsed on end maailma tippu veipinud TV 3 play

Tervise Arengu Instituut avaldas taas mitu põnevat infomaterjali

• Tervise Arengu Instituudi aastaaruanne 2023
• HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide ning nendega seotud riskikäitumise levimus narkootikume süstivate inimeste seas Narvas 2023
• Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2023. aasta tulemused
• EUPC koolituskursuse vahehindamine

STATISTIKAUUDISED

Eelmisel aastal suri Eestis vähem inimesi kui aasta varem

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15766 surmajuhtu, mida on 1391 juhu võrra vähem kui aasta varem.

Surmade arv vähenes peamiselt põhjuste arvelt, mis pandeemia ajal enim suurenesid, nimelt COVID-19 (-603) ja vereringeelundite haigustest (-602) põhjustatud surmad. Veidi alla poole kõikidest surmadest – 7500 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3106 meest ja 4394 naist.

Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.

Surma põhjuste registri andmed 2023. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ja visualiseeritud andmed. 

Raseduste katkestamise ja katkemiste juhtude arvudes möödunud aastal suuri muutusi ei esinenud

TAI avaldatud statistikast selgus, et 2023. aastal katkestati Eestis kokku 3398 rasedust, millest 3218 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 180 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

Võrreldes 2022. aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 63 võrra väiksem.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30–34- aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase seitsme aastaga enim langenud 25–29-aastaste naiste hulgas – 2015 aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2023 aastal 618 korral.

Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

TAI: Ühe perearsti ravida oli eelmisel aastal keskmiselt 17 inimest rohkem kui aasta varem

TAI andmebaasis avaldatud Eesti tervishoiutöötajate 2023. aasta andmete kohaselt töötas eelmisel aasta novembri seisuga tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste Eestis kokku 27 095. Nende arv suurenes võrreldes 2022. aastaga 3%.

Töötavate tervishoiutöötajate koguarv on kümne aastaga (2013–2023) kasvanud keskmiselt 2,2% aastas. Arste oli eelmisel aastal 4772 ja nende kümne aasta keskmine kasvuprotsent oli 0,8. Võrreldes 2022. aastaga suurenes arstide arv 2%. Arstide keskmine vanus – 51 aastat – ei ole kümne aasta jooksul muutunud.

Tervishoiutöötajate andmed on leitavad  tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi osas „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja tervishoiuasutuste andmed „Tervishoiuteenuste osutajad“ alt.

Visualiseeritud andmed

Eelmisel aastal oli sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaim

2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769  last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud Raseduse infosüsteemi andmetest.

Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631  naist (2022. aastaga  võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135  ning  ühel  korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osakaal oli 1,3 % kõikidest sünnitustest.

Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 10 622  naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8%.

Sündide statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning visualiseeritud andmed. Täiendavad andmed sündide ja sünnituste kohta avaldatakse 27.06.2024.

Vähi sõeluuringutel avastati enam kui 1100 vähieelset muutust

TAI avaldatud sõeluuringute tulemuste aruandest selgus, et 2021. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja soolevähi sõeluuringu käigus kokku 341 kasvajat, neist 305 invasiivset vähki ja 36 mitteinvasiivset kasvajat. Rohkem kui 1100 inimesel leiti vähieelsed muutused, mille ravi võimaldab vähi tekke ära hoida.

Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitatud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist või histoloogiliste uuringute tulemusest. Detailsem info sõeluuringul avastatud vähijuhtude ja nende staadiumijaotuse kohta avaldatakse vähiregistri iga-aastases raportis ja  tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumised on jäänud samale tasemele

Haiglate erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördus 2023. aastal kokku 498 553 inimest ehk keskmiselt 1366 inimest ööpäevas (aasta varem 1349). Võrreldes eelneva aastaga on erakorralisse vastuvõttu pöördunud inimeste arv jäänud samale tasemele, selgus TAI avaldatud andmetest.

Aastal 2023 vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 98 000 kuni 14-aastast last ja veidi rohkem kui 400 000 vähemalt 15-aastast inimest. Aasta varasemaga võrreldes on erakorralist meditsiiniabi vajanud kuni 14-aastaste laste arv 1,5 protsenti vähenenud ja vähemalt 15-aastaste inimeste arv kasvanud ligi 2 protsenti.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa ja visualiseeritud andmed. 

Tähistati rahvusvahelisi ämmaemandate ja õdede päevi – palju õnne!

Igal aastal 5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva, mis on pühendatud ämmaemandatele üle maailma, tunnustades nende olulist rolli naiste, beebide ja perede tervise eest hoolitsemisel. 

Mõned faktid 2022. aasta seisuga:

• töötas Eestis 401 ametikohal 517 ämmaemandat
• ämmaemandad moodustavad kõikidest tervishoiutöötajatest 2%
• Eestis on 10 000 elaniku kohta 3,7 ämmaemandat (EL-s 4,3)
• ämmaemandad tegid aasta jooksul veidi üle 191 000 vastuvõtu ja koduvisiidi
• raseduse ajal külastatakse ämmaemandat keskmiselt 8 korda

Aga alates 1965. aastast tähistatakse 12. mail rahvusvahelist õdede päeva, et suurendada inimeste teadlikkust õenduse olulisusest ja tähtsusest. Mõeldes ja tänades kõiki neid, kes on pühendunud end tervishoiu valdkonnale ja patsientide hooldamisele.

Mõned faktid

2022. aasta seisuga:

• töötas Eestis 8882 õde 8297 ametikohal
• õed moodustasid 34% kõikidest tervishoiutöötajatest
• 96% õdedest on naised ja 4% mehed
• Eestis töötab ühe arsti kohta 1,9 õde (EL-s 2,2)
• pensioniealiste õdede osatähtsus oli 9% (2013. aastal 6%)
• õed tegid aasta jooksul 4,6 miljonit vastuvõttu (sh kaugvastuvõttu) ja koduvisiiti
• 72% ambulatoorsest tööst teevad perearstiabiasutustes töötavad õed
• enamiku vastuvõttudest teevad perearstikeskustes töötavad õed, üle poolte koduvisiitidest õendusabiasutustes töötavad õed
• õdede poole pöörduti keskmiselt ühe elaniku poolt 3,4 korda aastas

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati lisaks:

• Kahjude vähendamise teenus, sh süstlavahetus, lisati 2024. aasta I kvartali andmed
• Tervishoiusüsteemi investeeringud põhivarasse, lisati 2022. aasta andmed ja uuendati 2021. aasta andmeid
• Surmade esialgsed andmed, lisati 2024. aasta märtsi ja aprilli andmed ning uuendati jaanuari ja veebruari andmeid
• Tervishoiuteenuse osutajad (kiirabiasutused, brigaadid ja kiirabiautod), lisati 2023. aasta andmed
• Üld- ja haiglaapteegid, 2023. aasta andmed
• Apteekide töötajad, 2023. aasta andmed
• Apteekide käive, 2023. aasta andmed
• Ravimite kasutamine, 2023. aasta andmed
• Üldapteegis käideldud retseptid, 2023. aasta andmed
• Nakkushaigused ja immuniseerimine, 2023. aasta andmed
• Tuberkuloosi haigestumise haigestumine (täpsustatud andmed) ja ravitulemused, 2022–2023 ning esialgsed andmed, 2024. aasta märts ja uuendati veebruari andmeid
• Oodatav eluiga, lisati 2023. aasta andmed
• Tervena elada jäänud aastad, lisatud 2023. aasta andmed

Järgmisena avaldatakse:

• 14. juuni: Verekomponentide tootmine ja kasutamine, 2023

• 17. juuni: Psüühika- ja käitumishäired, 2023

• 19. juuni: Tuberkuloosi haigestumise esialgsed andmed, mai 2024

• 19. juuni: Tervisekaotus, 2023

• 19. juuni: Vigastused, 2023

• 27. juuni: Sünnid, 2023

• 4. juuli: Surmade esialgsed andmed, mai 2024

• 25. juuli: Kunstlik viljastamine ja kliinilised rasedused kunstliku viljastamise tulemusel

• 26. juuli: Kahjude vähendamise teenus, sh süstlavahetus, II kvartal 2024

Tule meile tööle!

Ootame oma tiimi uuringute andmehalduse osakonna andmeanalüütikut.