Veebruar 2024

 
 

Hea uudiskirja lugeja

 

Sinu ees on TAI terviseinfo värske uudiskiri!

Mis on Eestis enim süstitav narkootikum? Kuidas tunnevad end 15-aastased õpilased ja kui palju noored liiguvad? Mida teevad noored ekraanide taga ning kui paljudel noortel on arvutimängusõltuvuse tunnused? Kas suhkruvabad magusainetega tooted on hea valik? Mida saab teha juba lasteaias, et laste liikumisharjumusi toetada? Kuidas mõjutas COVID-19 põdemine rasedustulemust? Kes olid esimesed „Tervist edendav töökoht“ märgise saajad?

 

Vastused nendele ja paljudele teistelegi tervisevaldkonna küsimustele leiad uudiskirjast!

 

Tervise Arengu Instituut

 
 
 
 

Narkootikume süstivate elanike keskmine vanus kasvab

 

Tervise Arengu Instituut avaldas 2022. aastal Tallinnas ja selle lähiümbruses elavate narkootikume süstivate inimeste seas elluviidud uuringu tulemused.

 

Uuringus osales 101 inimest, kellest enamik oli süstinud kauem kui 11 aastat ja pooled enam kui 19 aastat. Osalejad olid viimase nelja nädala jooksul süstinud peamiselt amfetamiini (67%) ja fentanüüli (29%). Narkootikume süstivate inimeste puhul on tegu vananeva sihtrühmaga. Ligi pool osalejatest olid HIV-positiivsed.

Loe edasi
 

Süstlajääkide uuring näitab väga ohtlike nitaseenide tarvitamise kasvu

 

Süstlajääkide uuring annab vastuse, milliseid psühhoaktiivseid aineid narkootikume süstivad inimesed Eestis tarvitavad. Uuring võimaldab saada hea ülevaate piirkondlikust narkoturust, anda sisendi tarvitajate hoiatamiseks ning planeerida paremini kahjude vähendamise (sh üledoosi ennetus) ja ravi tegevusi.

 

2023. aasta süstlajääkide uuringust selgub, et amfetamiin on endiselt enim süstitav narkootikum Eestis, kuid hüppeliselt on kasvanud väga ohtlikke süsteetilisi opioide nitaseene sisaldavate süstalde arv.

Loe edasi
 
 

Rasedusaegne positiivne koroonatest suurendas surnultsünni riski kolm korda

 

Rasedusaegne positiivne koroonatest ei mõjutanud Eestis preeklampsia ja eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski, kuid tõstis surnultsünni riski ligi kolm korda. Sellisele tulemusele jõudsid Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased 2020.–2021. aasta andmetel tugineva registripõhise uuringu kaudu.

Loe edasi
 
 

Sünaps #73 Laste ja noorte uimastiennetusest

 

Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel kirjeldab Eesti Tervisemuuseumi taskuhäälingus lastele suunatud uimastiennetuse põhimõtteid. Kuidas on uimastiennetus ajas muutunud ja mis muudab mõne meetme tõhusamaks kui teised? Miks hirmutamine ei toimi ja kas teadlikkuse suurendamiseks piisab ühest loengust? Milline on uimastiennetust toetav keskkond?

Kuula saadet
 
 

Sünaps on Eesti Tervisemuuseumi taskuhääling, mis vahendab ja ühendab lugusid inimkehast, meditsiiniajaloost ja popkultuurist.

 

Sünapsi kõik episoodid

 
 

VEPA metoodikat kasutavad õpetajad näevad laste käitumises positiivseid muutusi

 

VEPA metoodika aitab ennetada laste vaimse tervise ja käitumisega seotud probleemide teket või süvenemist ning sellel on pikaaegne mõju laste edasisele elukäigule. Äsja avaldatud 2022/2023 õppeaasta VEPA hindamistulemused näitasid taaskord, et õpetajad märkasid VEPA metoodikat kasutades laste käitumises ja sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes positiivseid muutusi.

Loe edasi
 
 

Kuidas tunnevad meie 15-aastased õpilased end koolis?

 

Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide noored keskmiselt. Sama hästi ei lähe meil koolist saadava rahulolu näitajatega. OECD korraldatav PISA uuring annab suurepärase võimaluse muu info kõrval saada teavet ka õpilaste rahulolust ning seda nii teiste riikidega kui ka Eesti piires demograafiliste rühmade lõikes võrrelda. 

 

Kenn Konstabel (TAI, Tartu Ülikool) ja Karin Täht (Tartu Ülikool) avavad artiklis 15-aastaste õpilaste rahuloluga seotud näitajaid ja nende tagamaid.

Loe edasi
 
 

Vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk liigub piisavalt

 

Uuendatud liikumissoovitustes toob maailma terviseorganisatsioon välja, et noortel peaks kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust.

 

Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus aga, et piisavalt liigub vaid iga kuues noor, sealjuures vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk.

Loe edasi
 
 

Paljudel Eesti õpilastel on arvutimängu- ja sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomid

 

Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse osas 13-aastased tüdrukud. Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt.

Loe edasi
 
 

Lasteaial on laste liikumisaktiivsuse kujundamisel oluline roll

 

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on lasteaias oluline tegevusvaldkond. Oluline on, et liikumine oleks mitmekülgne,  arendaks erisuguseid oskusi ning toimuks lapse arengut ja tervist toetavas keskkonnas. Tervise Arengu Instituut kutsub lasteaedu liikumisvaldkonda hindama ja arendama – selle toetamiseks on valminud juhendmaterjal koos hindamisvahendiga.

Loe edasi
 
 

Üle Eesti hakkavad tööle laste ja noorte tervisedendajad

 

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud alustasid koostööprojekti, mille käigus värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna haridusasutustega.

Loe edasi
 
 

Sel aastal toome teieni kord kuus ühe toitumisega seotud müüdi ja lükkame selle ümber

 
 
 
 

 

Müüt 1: suhkruvabad magusainetega tooted on tervislikum valik, et vähendada magusa tarbimist.  

🍬 Tervise seisukohalt on oluline piirata suure lisatud suhkrute sisaldusega toodete tarbimist, et vähendada riski kaalutõusu, hambakaariese ning mitmete haiguste tekkeks. Oluline samm sellel teel on maitsemeele harjumine vähem magusate toitudega. Ülimagusad magusained, nagu aspartaam, sukraloos, steevia jt on aga sadu kordi magusamad kui suhkur. See tähendab, et suhkru asemel magusainetega jooke või sööke tarbides meie maitse-eelistused ei muutu.  

🤔 Teadusuuringute alusel võib magusainete tarbimisel olla negatiivne tervisemõju ning neid ei soovitata kasutada suhkru asendamiseks ka kaalulangetuse eesmärgil. Selliste toodete tarbimisel väheneb küll toiduga saadud energia, kuid magusaisu jääb alles. Tervist toetavam oleks maitsemeelt järk-järgult vähem magusa toidu-joogiga harjutada, vähendades nii tarbitava lisatud suhkru kui magusainete kogust.  

💡 Parimaks valikuks on lisatud suhkruta ning magusaineteta toidud ja joogid, nt vesi, maitsestamata jogurtid jm mille maitsestamiseks saab ise lisada puuvilju ja marju.

Tasakaalus ja mitmekesise toitumise ning magusainete kohta saad lähemalt lugeda toitumine.ee lehelt ja Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi blogist  

 
 

Annika Veimer: kellele on kasu alkoholireklaamist?

 

Reklaami- ja alkoholitootjatel on tärganud lootus, et reklaamiseaduse uuendamise käigus saavad ka nende huvid alkoholi turundamisel paremini esindatud. Huvide konfliktile tähelepanu juhtinud vabaühenduste avaldus rahvatervishoiu kaitseks kutsus omakorda esile reaktsiooni, milles süüdistatakse neid alkoholiga hirmutamisega liialdamises. Tekib küsimus: kes keda hirmutab?

Loe edasi
 
 

Valdo Jahilo: liikumisaasta õppetunnid edaspidiseks

 

Liikumisaasta lõppedes on paslik üle õla kiigata, kas ja mida on meil sellest edaspidiseks kaasa võtta. Kas inimesed hakkasid ka päriselt rohkem liikuma või oli eesmärk pigem see, et neile selle vajadust teadvustada ja sellele hakataks teadlikumalt tähelepanu pöörama?

Loe edasi
 
 

Kuidas läheneda elanike heaolule valdkondade üleselt?

 

24. jaanuaril toimus Järvamaal Hindreku talus Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja kohalike omavalitsuste visiooniseminar „Kujundades homseid väljakutseid“. Seminaril tehti vahekokkuvõtteid omavalitsustega tehtud koostööst ja kavandati edasisi samme.

Loe edasi
 
 

Selgusid esimesed „Tervist edendav töökoht“ märgise saajad

 

Tervise Arengu Instituut koostöös Tööinspektsiooniga kuulutas eelmisel sügisel esmakordselt välja „Tervist edendav töökoht“ märgise taotlemisvooru, kuhu esitas taotluse 49 organisatsiooni. Esimesed kolm tööandjat on märgise kasutamise õiguse juba omandanud.

 

Taotlejatel oli võimalus esitada koos taotluse ja töökoha tervisedenduse enesehindamisküsimustikuga kohe ka tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks ja osaleda pärast Tööinspektsiooni ellu viidud hindamisetappi esimeses hindamisvoorus.

Loe edasi
 
 

2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest

 

Rinnavähi sõeluuringule on sel aastal kutsutud 103 892 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 74 767 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 81 292 meest ja naist. Kõigile neile on kutse-saatekiri juba terviseportaalis ootamas. Pea 52 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule.

Kes on 2024. aastal sõeluuringule oodatud?

 

Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

 

TAI andmebaasis avaldati 2024. aastal emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringute sihtrühma kuuluvate ja kutsutavate andmed: statistika.tai.ee

Loe edasi
 
 

STATISTIKAUUDISED

Eesti pere- ja sündimusuuring valik andmed

TAI andmebaasis avaldati pere- ja sündimusuuringu (EPSU) 2021/2022 IV osa valik näitajaid: laste arv ja lapsevanemaks saamise ajastus; plaanitud ja ideaalne laste arv peres; seksuaalkäitumine; pereplaneerimine ja reproduktiivtervis.  

 

EPSU tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati:

Järgmisena avaldatakse:

  • Ravikindlustatud, 2023
  • Tuberkuloosi haigestumise esialgsed andmed, jaanuar 2024
  • Surmade esialgsed andmed, jaanuar 2024
 
 

Sotsiaalvaldkonna värskeid artikleid saab lugeda ajakirja Sotsiaaltöö veebist.

 

Sotsiaalvaldkonna uudistega kursis püsimiseks telli oma postkasti ajakirja Sotsiaaltöö uudiskiri ja jälgi ajakirja tegemisi ka nende Facebooki lehel.

 
 
  • Lähiajal toimuvate sündmuste ja koolitustega saab tutvuda TAI veebilehel.