aprill 2024

Hea lugeja, Sinu ees on värske TAI terviseinfo uudiskiri

Eestlased liiguvad liiga vähe ja ülekaalulisus on süvenev probleem. Liikumise, toitumise ja ülekaalulisusega seonduvaid teemasid avati TAI teadusseminaril „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“, mille ettekandeid on nüüd võimalik järele vaadata.

Kui suurt tervisekaotusest põhjustatud kulu aga ebapiisav kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus riigile tekitab – seda uurisid TAI teadlased äsja avaldatud uuringuga.

Veel on käimas oluline uuring, mis aitab meil mõista laste ja noorte vaimse tervise olukorda. Vajadust selliste andmete järele näitab seegi, et paraku ei ole kiusamine noorte hulgast kuskile kadunud.

Mured ja rõõmud käivad ikka käsikäes – kuigi HIV-i levimus on viimasel kümnel aastal oluliselt vähenenud, on see jätkuvalt kõrgel tasemel. TAI peab inimeste teadlikkuse kasvu HIV-i valdkonnas oluliseks ja meie sel eesmärgil tellitud raadioreklaam noppis äsja ka ühe kuldmuna. Kui Sa võidutööd veel kuulnud ei ole, siis link on uudiskirjas olemas!

Nagu ikka – murrame ka ühe toitumismüüdi. Lisaks on TAI kaastöös sel aastal avaldatud mitmeid olulisi teadusartikleid – millised? Uuri järele!

Head lugemist! 

Tervise Arengu Instituut

Liigsest kehakaalust ja kehalisest inaktiivsusest tuleneval tervisekaotusel on suur majanduslik mõju

TAI värskelt avaldatud haiguskulu uuringu tulemustest selgus, et täiskasvanute liigse kehakaaluga seonduvad haigused põhjustavad aastas ligikaudu 250 00 haigus- ning 650 surmajuhtu. Kehalise inaktiivsusega kaasneb aga enam kui 40 000 haigusjuhtu ning 200 surma aastas. Analüüsi tulemuste põhjal on täiskasvanud rahvastiku liigse kehakaalu aastane kulu riigile 124,7 miljonit eurot ning inaktiivsusest tulenev kulu arvestuslikult 28,7 miljonit eurot. Teatud tingimustel võib aga kulu riigile ulatuda 300 miljoni euroni aastas.

Annika Veimer: „Kas saame väikese riigi ja rahvana lubada, et sööme ja joome ennast surnuks?“

Eesti esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Kehaliselt inaktiivseid inimesi on Eesti täisealisest rahvastikust ligi kolmveerand. Liigse kehakaaluga on üle 60% Eesti täiskasvanud rahvastikust. Liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi esineb igal viiendal täiskasvanul Eestis.

Vähene kehaline aktiivsus ja liigne kehakaal on paljude krooniliste haiguste riskitegur. Muide – ka vähi. Suurim haiguskoormus tuleb liigse kehakaalu puhul südame-veresoonkonna haigustest, inaktiivsuse tõttu haigestutakse lisaks südame- veresoonkonna haiguste ka 2. tüübi diabeeti ning lihasluukonna haigustesse. 

Janne Lauk: tasakaalustatud toiduvalikute tegemine on keeruline – aga kas peab olema?

TAI tehtud uuringud näitavad, et Eesti inimeste toidulaud on tasakaalust väljas. Kuigi meie toitumine võiks olla kooskõlas  riiklike toitumissoovitustega, on tegelik toitumine oluliselt teistsugune. Me tarbime liiga vähe puu- ja köögivilju, marju, täisteraviljatooteid, kala ning pähkleid ja seemneid. Seevastu liialdame liha ja lihatoodetega ning piimatoodete hulgas saaksime teha paremaid valikuid, eelistades maitsestamata tooteid. Samuti tarbime soovitustest kordades rohkem magusaid ja soolaste näkse, sh karastusjooke – sööke ja jooke, mida meie organism tegelikult ei vaja. 

Milliseid huvitavaid artikleid on TAI teadlaste kaastöös sel aastal avaldatud?

Sel aastal on TAI teadurite kaastöös publitseeritud juba mitmeid huvitavaid ja olulisi teadusartikleid. Töid on avaldatud paljudel teemadel – näiteks alkoholitarvitajate toetus alkoholipoliitika meetmetele, narkootikume süstivate inimeste suremus, psühhosotsiaalse heaolu ja emotsionaalse impulsiivsuse mõju toiduvalikutele ning vähilevimus ja vähipatsientide elulemus.

Artiklite ja nende lühikokkuvõtetega saab tutvuda TAI veebilehel.

TAI töötajate teaduspublikatsioonidel saab silma peal hoida ka Eesti Teadusinfosüsteemi vahendusel.

Eestis kannatab korduvkiusamise all pea iga kümnes mürsik

Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, ütlevad Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaanika Piksööt ja teadur Leila Oja, et Eestis esineb kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.

Laste vaimse tervise uuring aitab mõista Eesti kooliõpilaste vaimse tervise olukorda

Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivsete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast.

TAI nooremteadur Kerli Ilves nendib, et meie laste ja noorte vaimse tervisega võib olla seis arvatust kehvemgi.

TAI ja Tervisekassa: eelmisel aastal osales vähi sõeluuringutel rekordarv inimesi

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi andmetel püstitati 2023. aastal nii emakakaela-, rinna- kui ka soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekordid ning esimest korda on kõigi kolme sõeluuringu osalusmäär üle 60%.

TAI avaldatud andmetel osales 2023. aastal rinnavähi sõeluuringul 64,5% kutsutud naistest, emakakaelavähi sõeluuringul 64% kutsutud naistest ning soolevähi sõeluuringul 60,4% uuringule kutsutud meestest ja naistest.

Emakakaelavähi sõeluuringu osalusmäära aitas tõsta HPV kodutestimine.

HIV-i levik on viimasel kümnel aastal küll oluliselt vähenenud, kuid oli 2022. aastal siiski endiselt kõrgel tasemel

Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2013–2022.

Neil aastatel on uute HIV-i juhtude arv vähenenud ligi 70% võrra. 2022. aastal oli Eestis registreeritud uusi HIV-i nakkusjuhte 104 ning muret teeb teadmatus levikuteedest – vaid kolmandikul juhtudest oli nakatumistee teada.

Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIV-i juhtu, kuid nendest 146 juhul oli tegu migrantidega, kellest enamik oli juba varem oma HIV-i nakatumisest teadlik ja osa neist saanud HIV-i ravi oma päritoluriigis. Eestis registreeritud 104 uuest juhust moodustas 34% naiste nakatumine. Uutest juhtudest 61% avastati Tallinnas ja 21% Ida-Virumaal.

Novembrikuus toimunud HIV-i testimiskampaania raadioklipp võitis Kuldmuna

Reedel, 19. aprillil, välja antud raadioreklaami Kuldmuna on tunnustus Tervise Arengu Instituudi meeskonnale ja see näitab, et oleme teinud õigeid samme inimeste terviseteadlikkuse parandamisel.

HIV-i testimiskampaania toimus 2023. aasta novembris üle-euroopalise HIV-i testimisnädala raames ja see kutsus seksuaalselt aktiivseid inimesi üles HIV-testima. Kampaania sõnum oli julge ja haarav: „Kas usaldad oma partneri eksi, eksi, eksi, eksi /--/ sekspartnerit? HIV-test annab kindlustunde! Leia testimiskoht hiv.ee“.

HIV-i testimiskampaania elluviijaks oli reklaamiagentuur Age projektijuhi Sille Tsizikova ja loovjuhi Ahto Aaremäe eestvedamisel. Tervise Arengu Instituudist olid elluviijateks terviseturunduse osakonna projektijuht Merlin Mitt ja uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera.

Seksiga eksimise raadioklipp

Kuldmuna võidutööd

Inimesed on neljandiku oma elust haiged – on seda palju või vähe? 

TAI juhtis ülemaailmse tervisepäeva puhul tähelepanu tervisliku eluviisi potentsiaalile.

Eestlased elavad küll järjest kauem, kuid suure osa elust mõne haigusega. Kroonilised haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, ja ka suur osa vähkidest on aga ennetatavad. Paraku ei kasuta paljud eestlased ära tervist hoidva eluviisi potentsiaali. Tasakaalustamata toitumine, vähene liikumine ning alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine on näited teguritest, mis paljude inimeste elust tervist võtavad.

Enesehinnanguline tervis – mida see näitab?

Eesti Sotsiaaluuringus palutakse eestimaalastel hinnata oma tervise olukorda. Eestis hindab Statistikaameti korraldatud uuringu andmetel oma tervist heaks või väga heaks 58% inimesi, Euroopas keskmiselt 68% inimestest. Tervise Arengu Instituudi teadurid Rainer Reile ja Jane Idavain selgitavad selle mõõdiku tausta ja kuivõrd usaldusväärne on see näitaja rahvastiku terviseseisundi hindamisel.

Reoveeuuring 13 linnas: enim kokaiini leidus Rakvere reovees

Enim levinud narkootiline aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamiku linnade reovees siiski madalam kui novembris. Kõige rohkem leidus seda ainet seekord Tallinna, Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reovees. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke kõige vähem Võru, Sillamäe, Paide ja Viljandi reovees.

Programm SÜTIK täidab oma eesmärki uimasteid tarvitavate inimeste elukvaliteedi parandamisel

Eelmisel aastal ellu viidud rahulolu-uuring näitab, et programmi SÜTIK kliendid hindavad tugiisiku teenust kõrgelt. Rahule jäädi nii tugiisikute kättesaadavuse, emotsionaalse toe, suhtlemisviisi, info jagamisega teiste abisaamise võimaluste kohta ja ka teiste teenuse aspektidega. Ligi 80% uuringus osalenud klientidest olid valmis soovitama SÜTIKut endaga sarnases olukorras olevatele inimestele. Rahulolu väljendasid ka vastajate kommentaarid, mis avaldasid tänulikkust tugiisikutele ja rõõmu pakutud toetuse eest. 

„PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevused, mis väärivad kasutamist

Äsja läbisid Tervise Arengu Instituudi juures töötava ennetuse teadusnõukogu hindamise ennetustegevused „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevuste kasutusvalmidus on vastavalt väga heal ja heal tasemel. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu soovitab neid ennetustegevusi Eestis kasutada.

Ootame kõiki huvilisi tervise ja heaolu infotundi!

Kohtumine toimub 8. mail kell 10.00–11.30 Zoom'i keskkonnas ja keskendub vanemluse teemadele. Infotunnis tutvustame Gordoni perekooli programmi ja Perepesade keskuste tegevust.

Kohtumise fookuses on vanemlus ning infot jagavad Perekoolitusühing Sina ja Mina esindaja ja Kiira Gornischeff, SA Lapse Heaolu Arengukeskuse tegevjuht. Vaata lisainfot TAI kodulehelt.

Registreerumisvorm on avatud 3. maini.

Murrame müüdi!

🤔Ekslikult väidetakse, et magustajad on head vitamiinide või mineraalainete allikad.

Enamikes suhkrutes ja siirupites on vitamiinide ning mineraalainete kogused peaaegu olematud või väga väikesed.

🔢Teeme näitlikustamiseks mõne võrdluse:

Kaaliumi päevane soovituslik kogus on 3500 mg.

• 1 tl (10g) kookospalmisuhkrut sisaldab 93,5 mg kaaliumi, andes seejuures umbes 30 kcal energiat – mis on peaaegu juba üks magusaportsjon
• samasuguse energiakoguse annab 75 g keedetud peeti, sisaldades samal ajal 335 mg kaaliumi ning veel teisigi mineraalaineid.

Magneesiumi päevane soovituslik kogus on 300 mg.

• 3 tl (30 g) agaavisiirupit sisaldab 0,3 mg magneesiumi, sisaldades peamiselt ainult suhkrut ja vett.
• Peotäis mandleid (u 30 g) sisaldab 92 mg magneesiumi, kuid neis sisaldub lisaks teisigi mineraalaineid, valke ning parajas koguses küllastumata rasvhappeid.

Kaltsiumi päevane soovituslik kogus on 900 mg.

• 100 g vahtrasiirupis sisaldub 102 mg kaltsiumi
• 100 ml piimas sisaldub 118 mg kaltsiumi

100 grammi kohta sisaldub neis toitudes üsna sarnane kogus kaltsiumit. Kui mõelda aga tavalistele tarbimiskogustele, siis pool klaasi piima on oluliselt lihtsam ära juua kui 100 grammi vahtrasiirupit ära süüa.

💡Erisugustes suhkrutes ja siirupites võib sisalduda vähesel määral mineraalaineid, kuid selleks, et saada arvestatav kogus neist kätte, peaks tarbima neid väga suurtes kogustes. Mineraalainete ja vitamiinide arvestatavateks allikateks on köögiviljad, puuviljad ja marjad, teraviljad (eriti täisteratooted), kartul, piim ja piimatooted, pähklid, seemned, õliviljad ja lisatavad toidurasvad, kala, linnuliha, muna, liha, kuid mitte suhkrud ja siirupid.

Toiduainete toitainelist koostist saab uurida meie toidukoostise andmebaasist ja suhkrute teemal saab juurde lugeda toitumine.ee lehel.

Valminud on TAI arengukava 2024–2027

TAI teadusnõukogu kinnitas Tervise Arengu Instituudi Arengukava 2024–2027. Arengukavas määratletakse asutuse visioon ja missioon, üldised eesmärgid ja tegevussuunad ning olulisemad tegevused nende saavutamiseks.

Seni kehtinud arengukavaga võrreldes iseloomustab täiendatud dokumenti tegevussuundade läbipaistvus ja selgelt kirjeldatud sammud nende saavutamiseks, mis avab TAI ambitsioone ja strateegilisi suundi.

Tegevuste ajakohasena hoidmiseks vaadatakse arengukava üle igal aastal.

Teadusseminari ettekandeid saab järelvaadata

16. aprillil toimunud TAI teadusseminaril „Tasakaalus toidulaud ja piisav liikumine – sõnadest tegudeni“ tulid teiste hulgas esitlusele põnevad ettekanded, mis käsitlesid inimeste toitumist, liikumist, ülekaalulisust ning seda, mis meie toidulauda mõjutab.

Ettekannete salvestised ja materjalid on järelvaadatavad TAI veebilehel.

Kuula ja vaata järgi

🎙️3. aprillil toimunud tervise ja heaolu infotundi saab järgi vaadata. Infotunnis tutvustati KiVa programmi ja Vaikuseminutite programmi haridusasutustes.

🚨Veipimise levik ühiskonnas on üha laialdasem ning noorte hulgas e-sigarettide kasutamise piiramiseks saavad palju ära teha ka lapsevanemad ja kool. „Lasteabi“ podcastis räägitakse, millised on peamised veipimise põhjused ja kuidas peaks vanem rääkima e-sigarette kasutava lapsega. Saates olid külas TAI vanemspetsialist Helena Heidemann ja Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse nõunik Elerin Piiroja.

🧡Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu avab Stories for Impact podcastis, miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud, miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil ning millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, „Imelised Aastad“ ja teised riiklikult rakendatud programmid.

⏰TAI krooniliste haiguste osakonna juhataja Merle Havik kommenteeris koolipäeva alguse edasi nihutamist ja tõi välja, et Inglismaal viidi aastatel 2010–2014 ellu üsna julge eksperiment, kus koolipäeva algus nihutati kella kümnele. Tulemused näitasid, et õpilaste õppetulemused paranesid ja oluliselt vähenes haigestumise tõttu koolist puudumine. USA-s 2010. aastal tehtud uuringus nihutati koolipäeva algust 30 minuti võrra – tulemused näitasid, et paranes laste erksus, meeleolu, motivatsioon, koolis kohal käimine, ka olid lapsed vähem väsinud.

🐟TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja kommenteeris uue uuringu valguses kala söömise olulisust. Kala on oluline osa tasakaalustatud toitumisest, sest kala on mitmekesise toitainelise koostisega, valgurikas ning rasvane kala sisaldab ka oomega-3-rasvhappeid, mille piisavat tarbimist seostatakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähenemisega.

🥤TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk kommenteeris elanike toitumis- ja liikumisharjumusi ning tõi esile, et magustatud jookide maks on üks võimalik meede, mis panustab kogu elanikkonna tervisenäitajate parandamisse. Kuigi see pole imevits, mis üleöö kiire muutuse tooks, saab see ilmtingimata olla osa lahendusest. Enim tarbitakse magustatud jooke just väiksema sissetulekuga leibkondades ja ka ülemäärane kehakaal on rohkem levinud just nendes leibkondades. Seega on magustatud jookide maks ka üha süveneva terviselõhe pidurdamise kontekstis õigustatud.

Sotsiaalvaldkonna värskeid artikleid saab lugeda ajakirja Sotsiaaltöö veebist.

Valminud on ka ajakirja Sotsiaaltöö aprillikuu uudiskiri.

Telli uudiskiri oma postkasti ja jälgi ajakirja tegemisi ka nende Facebooki lehel.

STATISTIKAUUDISED

24. märtsil tähistati ülemaailmset tuberkuloosipäeva:

Eestis on tuberkuloosi haigestumiskordaja aegade madalaim

Igal aastal 24. märtsil tähistatakse WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, sest 142 aastat tagasi – 24. märtsil 1882. aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele tuberkuloosibakteri avastamisest.

Eestis registreeriti 2023. aastal 99 tuberkuloosijuhtu, neist 80 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 18 retsidiivi- ja 1 muu korduvravijuht. See on 30 haigusjuhu võrra vähem kui 2022. aastal. Haigestunutest 73 (73,7%) olid mehed, 26 naised. Vanim patsient oli 90-, noorim 13-aastane.

Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2023. aastal 100 000 inimese kohta esialgsetel andmetel 7,2 ja esmashaigestumuskordaja 5,9, mis on kõigi aegade madalaimad tuberkuloosi haigestumuskordajad.

„Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik – kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas,“ kommenteeris TAI tuberkuloosi registri juht Piret Viiklepp.

Ülevaatlik TB statistika Eesti andmete kohta on avaldatud TAI tervisestatistika andmebaasis. Viimati lisati andmebaasi esialgsed andmed 2024. aasta veebruari kohta.

2023. aasta lõplikud TB haigestumuse andmed avaldame andmebaasis 28.05.2024.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati:

• Vähi sõeluuringute osalusmäärad 2015.–2023. aastal

• Tuberkuloosi haigestumise esialgsed andmed 2024. aasta veebruar ja märts

• Surmade esialgsed andmed 2024. aasta veebruar

• Tööõnnetused maakondade järgi, lisati 2023. aasta ja uuendati 2022. aasta andmeid
• Tulekahjudes hukkunud ja hoonetulekahjude tekkepõhjused maakonna järgi, 2023. aasta
• Päästeameti registreeritud uppumised maakonna järgi ja kordaja 100 000 elaniku kohta, lisati 2023. aasta andmed ja uuendati 2022. aasta andmeid
• Eesti ravikindlustatute ravi mujal Euroopas ja eurooplaste ravi Eestis, 2023. aasta andmed

Järgmisena avaldatakse:

• 26. aprill: Kahjude vähendamise teenus, sh süstlavahetus, I kvartal 2024
• 29. aprill: Tervishoiusüsteemi investeeringud põhivarasse, 2022
• 6. mai: Surmade esialgsed andmed, märts 2024
• 9. mai: Haigla erakorralise meditsiini osakonda saabunud ja lahkunud, 2023
• 9. mai: Kiirabiasutused, brigaadid ja kiirabiautod, 2023
• 14. mai: Üld- ja haiglaapteegid, nende töötajad ning käive, 2023
• 14. mai: Ravimite kasutamine ja üldapteegis käideldud retseptid, 2023
• 16. mai: Nakkushaigused ja immuniseerimine, 2023

Tule meile tööle!

• Meie toitumise ja liikumise valdkonda on oodatud avatud meele ja avara silmaringiga toitumise valdkonna vanemspetsialist.
• Paikkonna tervise edendamise osakonda on oodatud teadmishimuline ning andmekultuuri ja -teadust väärtustav vanemspetsialist.